Ida-kiviyrt

Kollane lõokannus Corydalis Lutea

Mulda pole vajagi:

Luiged Haapsalus

Seda toredat luige seltskonda kohtasime Haapsalu promenaadil. Üks neist oli õige naksis ja nõudis õige kurjalt saia. Käis järel ja susises.

Puuhabeme salajased trikid ja nipid.

Puuhabe. Lingid: esimene, teine.
Meil siin, Kesk-Eestis, Roosna-Alliku ümbruses teda eriti polegi. Täpsemalt öeldes, pole meil selliseid omaette jäetud lehtpuid, milledel nad meeleldi pesitsevad. Lõngade värvimiseks käisin puuhabet korjamas Aegviidus, kus mõni puu oli seda samblikku paksult täis.
Aga lõngade värvimiseks on ta super taim! Sain nii palju erinevaid kollaseid toone, ilusast mõnuskollasest oranzika varjundiga sinepini välja.

Nendele kõige pruunimatele lisasin paar peotäit arooniamarju.

Soomusmampel

Soomusmampel. Link mujale kus rohkem teaduslikku infot ja kirjeldust. Mina leidsin selle seene oma aias vana õunapuu juure pealt ja hiljem teise seenekobara veel õunapuu otsast kah.
NB! Süüa need seened ei kõlba!
Lugesin ühest seeneraamatust, et nad sobivad lõngade värvimiseks. Proovisin aga midagi väga erilist küll ei saanud. Lõngad värvusid tooni võrra tumedamaks, muud midagi. Võimalik, et värvida tuleb vanade seentega, mul olid nad suht noored.

Kurg

Vesisulg.

Veetaim. Hottonia palustris

Vesisulg on imearmas vees lahtiselt ringi uitav taim. Kasvavad seisva veega või aeglaselt voolava veega mudase või turbase põhjaga veekogudes mandril. Kõige tavalisem just ei ole aga pole ka haruldus.

Kirjeldus: Lehed veesisesed, õrnad, kamjalt sulgjagused, lineaalsete hõlmadega, asetsevad männastena. Õisik kobarjas, mitme üksteisest eemal asetseva õitemännasega, ulatub veest välja. Õiekroon valge, mõnikord roosakas, kollase neeluga. Kasvab 15 - 50 cm kõrgeks.

Jaanipäeva jalutuskäik.

Jaanipäeval sai jälle natuke Jägala jõe kallastel ringi hulgutud. Joapildid panin joapostitusse, aga siin siis ülejäänud.
Linnamäe Hüdroelektrijaama pais on üsna maaliline järveke.
Jaam ise oli seekord "kuival", st kusagilt ei voolanud midagi üle ääre, kõik vesi läbis ainult kasulikke radu. Aga alla jõudis teda ikka üsna palju. Eemal on näha, kuidas jõgi on täis kasvanud kaislaid e. kõrkjaid.
Tammi lähistel metsas oli "kollikoobas" ka. Selliseid mahajäetud keldreid leidub üle Eestimaa igal pool, kus on natukenegi asustust olnud.
Põldmari õitseb:
Keskmine teeleht õitseb ka:
Kibuvits:
Metsmaasikas:
Muulukas on hilisem:
Imikas:
Veel üks uhke kibuvits:
Äiatar segamini äraõitsenud karukelladega:
Harilik härghein:
Võimsad kilpjalad:
Pehme madar:
Valge pusurohi:
Punast pusurohtu oli ka, see on imeilus erkroosa ja korjasin seda ka oma kimpu, aga selgub, et pilt on jäänud tegemata.