Jaanipäeva jalutuskäik.

Jaanipäeval sai jälle natuke Jägala jõe kallastel ringi hulgutud. Joapildid panin joapostitusse, aga siin siis ülejäänud.
Linnamäe Hüdroelektrijaama pais on üsna maaliline järveke.
Jaam ise oli seekord "kuival", st kusagilt ei voolanud midagi üle ääre, kõik vesi läbis ainult kasulikke radu. Aga alla jõudis teda ikka üsna palju. Eemal on näha, kuidas jõgi on täis kasvanud kaislaid e. kõrkjaid.
Tammi lähistel metsas oli "kollikoobas" ka. Selliseid mahajäetud keldreid leidub üle Eestimaa igal pool, kus on natukenegi asustust olnud.
Põldmari õitseb:
Keskmine teeleht õitseb ka:
Kibuvits:
Metsmaasikas:
Muulukas on hilisem:
Imikas:
Veel üks uhke kibuvits:
Äiatar segamini äraõitsenud karukelladega:
Harilik härghein:
Võimsad kilpjalad:
Pehme madar:
Valge pusurohi:
Punast pusurohtu oli ka, see on imeilus erkroosa ja korjasin seda ka oma kimpu, aga selgub, et pilt on jäänud tegemata.

Maanteeristmikul.

Käisin suurelt maanteelt bussi pealt tütart ära toomas ja teda oodates tegin ristmikul veidike pilte ka. Maanteekraavi võsas lokkas humalja kraavipervel pajulill.
Kõik ülejäänud pildid on tehtud väikesel kolmnurksel heinasaarel teeharude vahel.
Niisiis leidus seal harilik kukehari:
valge ristik:
hõbemaran:
kuldristik:
ussikeel:
haisev kurereha (roosa) ja lõosilm (helesinine), aga kas tegu on mets- või põld-lõosilmaga, seda ma tuvastada ei suuda, leitud info on veidike vastuoluline.
Muidugi oli seal ka ohtralt igasuguseid kõrrelisi ja muid taimi, aga keskendusin hetkel õitsevatele õistaimedele seekord.
Ja paar mutukat ka. Sinine liblikakene:
Lepatriinu munemas lehetäisid täis taimele. Looduslik kahjuritõrje - lepatriinuvastsete lemmiktoiduks on lehetäid.