Esimene tegelane, kes mind sundis üsna krõbeda külmaga fotokat põuest välja koukima, oli sellise suure ninaga vanamehenäss. Kinnisvaraarendajate poolt üles songitud maa on otsustanud end taas metsaga katta ja selliseid vahvaid männipojukesi oli terve kivikangru ümbrus täis.
Ja kes ütles, et kevad veel kaugel on? Utud on igatahes juba täiesti kohal!
Rannamännikust võib suhteliselt noorte puude vahelt leida ka selliseid vahvaid vanu ronimispuid.
Nii pilkupüüdvalt jändrikud on nad ladvaoksteni välja.
Aga siin hoopis esmaspäevaõhtune vaade Lasnamäe veerult bensiinijaamast Tallinna kohale. Proovisin nii välguga, kui välguta, aga mõlemad võtted olid vaid hale vari sellest tegelikust lõõmamisest. Niivõrd sügavad toonid, selline ulatuslikkus...loodus on ikka imeline! Muide, originaalilähedasemad värvid on justnimelt välguga tehtud fotol, ehk siis esimesel.
1 comment:
Tere!
Leidsin oma looduspiltide ajaveebist http://loodusmeieymber.blogspot.com
kommentaari koos viitega siinsele looduse blogile. See on väga huvitav! Lugesin sissejuhatavat tutvustust taimeliikidest, sh püsiksannikast. Minu abikaasa on meister igasuguste taimede leidmise peale. Ta leidis Harjumaalt Pikavere lähedalt Paraspõllu looduskaisealalt Eesti suurima püsiksannika leiukoha. Tema võiks kindlasti seda blogi mõnede huvitavate piltide ja selgitustega täiendada. Kahjuks puudub aga võimalus: "New post". Kui olete huvitatud uue kaasautori lisamisest oma blogisse, siis andke sellest teada ülalmärgitud blogi aadressil.
Lugupidamisega,
Mare
Post a Comment