Kummaline meremaailm.

Ükspäev oli mehe kaaspüük täis kummalisi leide. Hoiatan kohe ette, et nõrganärvilistel gurmaanidel palun seda mitte lugeda, mina vastutust enda peale ei võta, kui teile hiljem krevetid ja kalamari sisse ei lähe. Aga võib-olla ongi see parim lahendus, kuna majanduslanguse ajal on meil kõigil ju vaja püksirihma koomale tõmmata. ;o)
See pikk kala üle karbi diagonaalis pole mulle mingi üllatus, tegemist on tavalise emakalaga, keda meil tihtipeale võrku satub. Oma nime on ta saanud sellest, et tema looted arenevad juba kala munasarjas ja ta on Eestis ainuke kala, kes sünnitab elusaid poegi. Meil teda eriti toiduks ei tarvitata, kuigi Vladislav Koržetsi( Koržetsi kalaraamat lk. 31-32) sõnul on tema liha väga maitsev. Lätlastel pidi ta aga püha kala olema ja kindel koht on tal nende pulmalaual, tõenäoliselt sigivuse sümbolina.
See pisike pildil punakas, aga tegelikult tumepruun kalapoeg tundub mulle olevat merihärja poeg, aga kindel ma pole ja mingit infot selle kohta ka kuskilt ei leidnud. Aga ta nägi nii armas välja, mul oli südamest kahju, et ta ennast võrku keerata oskas. Samuti oli mul kahju neist mitmest täiskasvanud merihärjast, kelle kõhud olid punnis täis marja - minu suureks üllatuseks täiesti rohelist. Nii palju vahvaid sarvikuid läks nüüd otse hukatuse teed. :o(
Need krevetilaadsed on aga kalasaagile teinekord suureks nuhtluseks - kui võrgud on sügavas vees ja ilmastikuolude tõttu sinna paariks päevaks jääma peavad, võib võrgust leida vahest vaid 3-4-kilose lõhe luukere, parimal juhul on kala kenasti soomustest puhastatud :oP. Tema nime ma enne ei teadnud, sestap suundusin netiavarustesse otsingutele. Ja leidsin järgmist:

See loom pildil on merikilk. Kuulub kakandiliste seltsi. Marmõssile nime andnud kirpvähiliste seltsi gammarusest erineb ta võhiku jaoks eelkõige suuruse poolest. Kilk võib olla 5-9 cm pikk, kirpvähk eriti rasvase isendi puhul 1,5cm. Kilk olevat väga hea õngesööt, eriti angerjale. Ronib sageli võrku jäänud kalade kallale. Vanasti, kui kilu ja räime veel ka võrkudega püüti, oli isegi poest ostetud kalade seas tihtipeale kilke. Elab külmas ja sügavas, madalamasse tuleb ainult külmal ajal. Gammaruse perekonna kirpvähid elavad nii soolases kui magedas vees ja nende Uurali ja Baikali aladel kasutatud venekeelsest nimest мормыж on tulnud ka kirptirgu nimetus. Venelased nimetavad kirpvähke ka бокоплав, nende kummalise külili ujumisstiili järgi. saidilt kalale.ee Unnaonu poolt kirjapanduna.

Neid kirpvähke teavad küllap paljud - neid võib suvel kaldavetikate seas koogutamas kohata hulgaliselt, kõdistavad ebameeldivalt jalgu. Siinkandis kutsutaksegi neid kookselgadeks.

Aga need minu pildil siis merikilgid, väga huvitava teksti nende kohta leidsin veel siit.