Vahepealne sula ja plusskraadid tekitasid Roosna-Alliku kanti uue aktiivse allika. Ajalehes oli ka foto sellest kuidas ta nõiakaevuna möllab. Meie oma fotokaga jõudsime kohale siis kui möll oli juba vaibunud aga ilus järvekene oli keset heinamaad ennast sisse seadnud.
Meil siin olla karstiala. Aeg-ajalt tekivad maasse augud, lohud. Ka meie oma heinamaa peal on üks seesugune lohk mille kohta mees muruniitjana väidab, et muutub üha sügavamaks. Isiklikult ma ei tea, kuidas tolle auguga on, vajub vai ei vaju aga tiba kaugemal, keset põlde, on küll üks kive täis sügav auk. Ja seal pesitseb rebane. Naabritest kanakasvatajate suureks meelehärmiks.
Ilus punakuueline.
Aga olgugi, et too rebane on suht nahhaalse iseloomuga (ka kasse kipub kaduma jääma), lippab ta siiski peitu kui inimesed platsi tulevad
koos hobusega
Naabrimees koos provvaga lähevad metsa lõbusõidule
Ilus punakuueline.
Aga olgugi, et too rebane on suht nahhaalse iseloomuga (ka kasse kipub kaduma jääma), lippab ta siiski peitu kui inimesed platsi tulevad
koos hobusega
Naabrimees koos provvaga lähevad metsa lõbusõidule
No comments:
Post a Comment