Kõige väiksemad on umbes herne suurused (nende seas, mis pildil) ja suuremad tikukarbist pisut suuremad.Kuidas neid siis nimetada? Millest nad koosnevad?
Need valged piklikud on paekivi. Täiesti tavaline, mere poolt siledamaks rullitud.
Roosamad ja muud värvi kivid on ränikivid, põldpagu ehk päevakivi ja kvarts. Päevakivi ehk kaaliumi ja alumiiniumi silikaadid ehk lihtsalt räniühendid. Põldpagu on pisut rohkem läbipaistev sest sisaldab rohkem kvartsi ehk puhast siliitsiumi. Täiesti puhast kvartsi on üldiselt vähe aga siiski on. Jätab mulje, et on kalliskivi. Sellel fotol pole vist näha, kuivanult on ta üsna hele-helekollaka paekiviga ühte nägu, aga paar tükki ikka neid on seal. Märjalt on nad aga läbipaistvad nagu suitsune või piimane klaas.
Punaseks teevad kivikesi raud ja mangaan aga viimast on eestimaistes kivikestes suht vähe.
Kivikeste rannast korjamise õpetus:
1. Võta kohe jalanõud jalast, sest igal juhul on see kõige ilusam kivike piisavalt kaugel, nii et tema järele sirutades libastud niikuinii vette.
2. Muretse juba enne korjamist omale mingi tops kivikeste jaoks sest muidu on pärast taskud ja särgipõu ebamääraselt märg ja sopane. Täiskasvanud daamile see ei sobi nii.
3. Leia omaette olemise aeg kivikeste otsimiseks, sest kui su pere sinuga kivikeste korjamisel ühineb, hakkab mees kivikaussi viskama meloni suuruseid ebamääraseid kivikolle ja laps hoopis nopib kausist ilusamad aarded välja ja viskab koerale mängida.
4. Ära korja liiga palju! Jäta loodusele ja teistele kiviimetlejatele ka!
5. Otsi hoolega millise kivi kaasa võtad ja millise mitte.
°°°°°°°°°°°°°°°°°°°
Ära unusta, et meri võib kaldale uhuda ka omapäraseid ja huvitavaid aardeid, mis pole küll kuld ja kalliskivid aga neil on omapärane väärtus, sentimentaalne, romantiline ja teaduslikult huvitav.
No comments:
Post a Comment