Fotol siis ilusad sügisesed haavapuud.Populus tremula
Kuna haavapuust saab pikemaltki kõneleda, teen tiba hiljem lisapostituse siiasamasse.
Ma ei oleks osanud küll arvata, et sellest puust on nii palju juttu!
Arvasin, et haavad on kasulikud vaid Viljandi tikuvabrikule. A võta näpust!
Ei olegi nii!
Ok.Ma nüüd oma raamatuid haavapuu teemadel üle vaatama.
Kirjutamiseni!
PS. pilt on klikitav ja suurelt on ta super!
Lisan hiljem: 11. nov. 08
Haavapuu on tegelikult seda väärt, et tema ümber fotokaga klõpsida igal aastaajal. Kevadel on nad neil lehtedes ja koorel lisatoonina roosakat. Hiljem on lehed ilusad ümmargused, siis peaks neid lausa filmima, nende "värisemise" tõttu. Ja talvel on nad metsloomadele lisatoiduks,(koor ja mahakukkunud lehed) Loodetavasti leian aega minna fotokaga pildijahile minna.
Ka meie rahvapärimuses on tal oma koht. Ikka selle va "värisemise"tõttu on ta kord härdameelne abistaja ja põgenike päästja ja varjaja, kord on hoopis tal südametunnistus must mõrva või kes teab mille pärast. On ikka puu, eks ole?
Ravimtaimena on tal ka tegemist: eks ikka koort tuleb keeta ja seda keedust siis juua. Köhimiste korral. Samuti nahahaiguste puhuks peale määrida. Ja keeta tuleb halli koore alumist külge-rohelist koort.
Kõige rohkem tarvitati haavapuud siiski ehituses ja tarbepuuna: mitteköetavad kõrvalhooned vanal ajal, katusesarikaiks- ja lattideks, punuti ilukorve, tehti suuski, väiksemad laudpaadid ja vened, viljatuulamissarjad ja sõelad, igasugu suuremad ja väiksemad karbid ja kohvrid. (mul siin omal peaks paar näidist olema pööningul, proovin hiljem pilti teha ja siia lisada)
Ja kuna haaval on ka oma isiklik "haigus?" ehk Phellinus tremulae ehk haavataelik, mis põhjustab pehme südamiku, on haavapakud leidnud kasutust mesipuuna või õõnestatud tünnikesena- ummiknõuna, veel valmistati sel kombel ka kausse ja toidukünasid.
Nii et mitmekesine ja aktiivse ellusuhtumisega puu. Vahet siis pole, et kelle ta konkreetselt siis mõrvas :) :) :)
Pildistamiseni!
No comments:
Post a Comment