Äiatar ja merikann.

Pikka aega teadsin ma, et on olemas lill nimega äiatar, millel kahvatulillakas õienutt. Aga siis millalgi sain kogemata teada, et osad nendest "äiataridest" on hoopiski merikannid. Nojah, kui ma veel aiandusest ei huvitunud, vaatasin ainult õhus hõljuvaid õisikuid, kas taimel ka mingid lehed on, oli mulle üsna suva. Nüüd ajab naerma, et nii erinevaid taimi segi võis ajada. Äiataril nimelt on hallikasrohelised, karvased lehed, mis võivad olla nii lõhestunud kui terved ja osad neist asuvad ka varrel. Merikannil aga asuvad lehed vaid juurmise kodarikuna ja on kitsaslineaalsed (ehk maakeeli peenikesed rootsud). Tegelikult muidugi on erinevusi veelgi, kuid parim ja silmatorkavaim erinevus on ikkagi lehed. Kirjutan sellest nii pikalt, sest võib-olla on ka mõnele teisele looduses jalutavale huvilisele see vahe märkamata jäänud.
Esimestel piltidel siis äiatar Knautia arvensis, tema liigikirjeldus siin.

Ja sellel pildil merikann Armeria maritima, mille kohta sel heal õistaimede lehel kahjuks liigikirjeldust pole. Perekonnakirjelduse leidsin Hansaplantist, abiks seegi.Sellel viimasel pildil on minu kiviktaimla-seemnesegust välja kasvanud kultuurne merikann, täpset sorti ei tea, varred on looduslikust lühemad ja õied oikuipalju erksamad. Üks minu lemmikutest mu kiviktaimlas. Pilt kahjuks tsipa hägune.