Tegelikult läksime pohlale. Aga sügiseti haaran ikka marjaämbrile lisaks kaasa ka noa ja kilekoti. Nii igaks juhuks. Ja täna toppisin taskusse ka fotoka. Kõiki seeni ma muidugi kotti ei korjanud, mõned said vaid pildipurki. Ja kõik ei saanud sedagi, pildistasin vaid neid, kes mind inspireerisid. Nimed ei ole ka teaduslikult õiged, pigem rahvapärased. Pohlaseeneks aga nimetas seda suurt veidike riisikalaadset seent hoopis mu noorim tütreke, sest see seen kasvas pohlade keskel. Kummalised pannkooke meenutavad seened olid tegelikult tärgates ainult helekollased ümarad mügarikud, alles vananedes venitasid ülaosa seenelaadselt laiemaks. Need ja trühvlilaadsed kasvavad peaaegu rannaliival, vaese kidura rannamänniku all. 
Mustikaid aga pakuti meile lausa ilma segavate pakenditeta - nii on neid korjata ju lausa lust.
Vaestel ATV-dele ette jäänud pihlakatel pole aga muud teha, kui otsast alustada.
Mustikaid aga pakuti meile lausa ilma segavate pakenditeta - nii on neid korjata ju lausa lust.
Vaestel ATV-dele ette jäänud pihlakatel pole aga muud teha, kui otsast alustada.
No comments:
Post a Comment